10.26.2009

24.10.2009 L, 17. päev Itaalias

Usin ja teadmisjanuline, nagu ma olen (hahahaaa),
muidugi oli mul vaja ka laupäeval kooli tuterdada.
Leppisin kogemata Zanega kokku, et lähen tema dekoratsiooni tundi- nimelt olevat seal ingliskeelne õppejõud, kes oli soovitanud justnimelt L kooli tulla. Ja kuna Zane ei mäletanud loenguruumi numbrit ega ka professori nime, siis otsustasin seekord oma puhkepäeva hommiku ohverdada.

Oh rõõmu! See on seesama loeng ja seesama õppejõud, kelle juures ma juba eelmised kaks päeva käinud olen! Well, what the hell... Here we go again!

Zane ise jäi nats hiljaks.
Sest
sest vedas kõik oma elu kooli kaasa! Uuuush, ja ma arvasin, et minu pagas on raske... Ta pidi eelmisest elukohast välja kolima ja samal päeval saama couchsurfingus järgmise diivani peale (siiani üüris voodikohta 250 EURi nädal?!). Muuseas, kui väike saab maailm olla? Ta maandub Alessio juures! Tollesama pikkade mustade juustega Eestit armastava tüübi juures, kus meie oma esimese sooja pasta saime!



Oma ujeduses polnud ta kokku leppinud täpset aega, millal Alessio ta peale võtab. Too oli lubanud Di Brera juurde sõita.
Siinkohal- jah, diivanisurfajatel tuleks olla tänulik igasuguse abi eest, et inimesed on nõus neid tasuta kostitama, igal võimalikul moel aitama ja oma aega nende peale kulutama. Kuid, surfaja on ka inimene ja nii, nagu iga surfaja peab arvestama kostitaja ajaplaaniga, siis kostitajad võiks olla terakese võrra veel vastutulelikumad ja anda konkreetsed juhised. Mitte eeldada, et surfajal nagunii midagi targemat teha pole, kui tema vastust ja kinnitust oodata.

Nii tuligi Zane oma kümne raamatu ja saja hilbuga kooli, kuna eelmisel päeval jäi jutt lõunasest kellaajast. Nüüd, kui Zane oli ise järelpärimise saatnud, siis tuli vastus, et kokkusaamine oleks neil pärastlõunal kl 17 ja hoopis kaugemas metroopeatuses. Tõin äravaevatud Zane enda juurde (sel päeval olid kõik eskalaatorid otsustanud streikida ja Zane pidi kooli jõudmiseks umbes kümme korda oma lahmakate kodinatega treppidest üles ning uuesti alla koperdama). Kui olime söönud meie endatehtud pastat ja värki (nämm nämm) ning üritasime aega sisustada kuni kella 17ni, siis lõpuks, kui Alessiost mingit märki polnud, saatis Zane uue järelpärimise. Millele tuli vastus, et kohtumispaik võiks olla hoopis veel kaugemal ja veel hiljem, 19:15. Little more respect, please!?



Eniveis. Edasi kulges päev nagu ehe laupäev muiste- sõimejõime, vaatasime mitu filmi (k.a Simpsonid :D) ja hilja ära tuttu.

No comments:

Post a Comment