10.17.2009

16.10. 2009 R, 9. päev Itaalias

Seekord läksime linna peal kumbki oma rada.



Ülemisel pildid Leonardo himself.

Mina valisin tee kooli poole. Ja seekord juba jalgsi. Metroo, ei.
Ja kas teate nalja? Duomo väljakult Di Brerani jõudmiseks kulus mul 7 minutit!




Küllap mu ammulisuine-olen-siin-uus-olek reetis mind, ning turva tuli muga inglise keeles rääkima. Lõpuks tegi veel ka masinast šokolaadikohvi välja, kuna just parasjagu üritasin sellest massinvärgist aru saada. Ušiiikkk!


Sweet salvation! Meie koolil on botaanikaaed! Ja see on nagu salaaed, oled lugenud "Salaaed"a? Do that!
Esmalt üsna tasahilju sisenedes (just nimelt üsna vargsi- ei tea ju ma neid keelde ja käske veel hästi) oli teeraja ääres kõikse aeg mingi krabin ja sehkendamine. Lehtede võidujooks? Ooei, kohalikud asukad.
Lizards.
Üsna põlise ilmega puud, infosildikeste karjamaa, lopsakate sügiseselt närbuvate istikute kasvulava; pisike paekividega ümbritsetud veesilm; räämas, kuid keskkonda hästi sobituvad väikesed aiamajakesed; suured puud, mille lehed sarnanevad pihlaka omadele, kuid tüve kõrval vedelevad pirnitaolised viljad. ?
Talviti on botaanikaaed kl 9-12:00 avatud. Kooliõpilasi tuuakse siia ekskursile.




Vaata alumist pilti ja mõtle, kui hubane on sinu koolis/ülikoolis!?
Saage tuttavaks, see on minu praeguse ülikooli koridor.
Üldruume ei eralda tänavast mitte ükski uks. Tuul puhub oma rada ja ülemiste pisikeste akende ääres on väikesed orad püsti- kas siis tuvide peletamiseks või silmaga nähtava ülesande täitmiseks- et püüda aknast sisse lendavat prahti kinni.



Tagasi linna südame poole. Istusin hetkeks imepisikesse kohvikusse. Siin on tavaline, et ühes "baaris" on mänguaparaatide kõrval riiulike nätsude/kommide/šokolaadibatoonikestega, tubakat, napsu kohapeal pokaalist joomiseks, lett külmade burkside-võikude-paninidega. Ja siis on võimalik sealt osta ka toorest liha. Noh nii muuseas.
Mina aga hüppasin ühte esmapilgul tillukesse puhvetisse, kus maksin cappuccino ning sidrunikoogitüki eest vist elu kallimat hinda... Ok, Erasmuse-elu esmased luksused.





Itaalias on kombeks õhtuti u 18:30...21:00 vahel "aperativo", kui kõikides restodes/pubides pakutakse 6-8 EURi eest buffee-lauda ning drinki. Idee on, et tellid joogi (kõik joogid maksavad sel hetkel 8 eurontsikut) ning võid toidulaualt valida ükskõik mida ja ükskõik kui palju. Läksime oma uues sõbra Davide ning tema kompanjonidega toidu röövretkele. Sealt saime me ka oma esimese asjaliku Itaalia-pitsa.

Sedapsi see õhtu kulges... pääris pikalt ning meeleolukalt ;)
Punase maski sain ka. Vot.

No comments:

Post a Comment