Davide toob Londonist spetsjomm krõpse. Mark&Spencer. Touch me, I have eaten M&S chips! ÜÜÜüüüÜÜüüü
Eile öösel krabasin põõsa küljest vilja kaasa. Hiljem opereerisime seda. Tegu oli õunaga (milles u 3 korda rohkem seemneid ja maitse 3 korda hapum kui eesti õuntel). Tagaplaanil tint, millega Davide oma konspektid üles tähendab. Ja nii ongi!
Pärast segadusi telefonide ja järgmiste "diivanitega" õnnestus meil siiski oma uus võõrustaja kinni püüda.
Siinkohal etteruttavalt- suured tänud kõige eest! Seekordne "host" ületas meie igasugusedki ootused, indeed.
Manuel oli väga üübervastutulelik ning sõitis põhimõtteliselt otse Davide ukse ette, et meid sealt enda juurde edasi viia. Meie õnnepäev, kui ei pea kotte vedama!
Järjekorde trip tundmatusse.
Welcome to little piece of heaven of Manuel!
Tüüp elab mägedest kiviviske kaugusel, nelja keskuse ristumisteel- tema juurest saab üsna hõlpsasti nii Milaanosse, Leccosse, Bergamosse kui Comosse. Hommikul aga lähed pissile ja ets kae rõõmu- aknast paistavad lisaks kõigele ilusale linnulaulu saatel tõusva päikese kollakas-sinise taeva taustal mägedeahelik.
Uuesti korra samasse õhtusse põigates- Manuel tegi meile oma voodi üles, pilvedega voodilinad, padjad, tekid. Wifi. Smooth valgustus, igasugust huvitavat trääsa tuba täis, chillimisnurk, piisav valik viirukeid korvikeses laual.
Järjekordne it-mees (aga mitte tüüpiline).
Läksime veel vastu ööd ka tema sõprade juurde, mägede ja üksikute tulukeste poole.
Tal on väga mõnusad kompanjonid, rõõmsameelsed, heatahtlikud, positiivsed (nii palju, kui ma Itaalia keelest ning peaasjalikult kehakeelest aru sain).
Belle, nagu nad ise ütlesid ;).
Eniveis, silmarõõm ja rõõmurull Lilit oli ilmselgelt õhtu nael!
No comments:
Post a Comment