Päev, mil astuda vastu oma saatusele. Või õigemini järgmisele päevale, mis peaks olema üks osa sellest suurest asjast. “Saatusest”. Päev, et minna kooli ja saada kokku selle väga kurjapahaõela Angela Occhipinti’ga, ülikooli Erasmuse kontori juhatajaga. Õigeaegne kohalejõudmine, mis eeldab meilt järjekorras sajanda lisapileti ostmist (sest keldrist linna südamesse saamiseks tuleb lunastada spets tsooni pilet) ei anna aga õiguse pääseda Angela jutule. Sest teda lihtsalt pole seal. “Tulge kahe tunni pärast, siis on ta ehk kohal. Keep-smiling.”
Siit saab alguse meie esimene shopingutuur. Great sucsess! Oh imet, H&M valmistab pettumuse (kas erinevus riikide toodangus on tõesti nii erinev, et isegi sihtgrupp muutub? Või MASU ei anna luba jätkata samas vaimus pillava ja kõikehõlmava kollektsioonide ahelaga?). Bershka seevastu aga üllatab oma stiilsema ja mingil määral ka kvaliteetsema valikuga.
Mida pakutakse Milaano südalinna poodides?
Meie esmane vaatlus osutub siiski liiga lühikeseks, et täit ülevaadet anda. Seda enam, et esialgu katsume suunata oma sammud primaarsete vajaduste radadele.
Sügiskaubad- nagu ikka: lilla, beež, hall, must. Palju kootud tooteid- pontšod, sallid, kampsikud, sukad. Ülerõivad kannavad endas pigem laiemat joont- kohevus, suurte silmadega kootud toodete pehmus; puhvid jakkide varrukates jne.
Jalanõud- juba ammu igandiks kuulutatud, kuid oma mugavuse ja armsa välimusega siiski linlaste hinges püsivad UGGSid jätkavad vitriinidel poseerimist. Kuid võidukäiku teevad naistesaabaste seas pahkluuni ulatuvate kõrgete kontsadega (seemis)nahksed jalatsid . Kui nüüd tuleks meelde, mis dekaadi need meenutavad….
Kooli tagasi jõudes saime üsna kiiresti Angela jutule. Ja oh meie rõõmu- tegu on nagu oma vanaemaga, kes vaatab üle prillide oma pruunide klaasistunud silmadega sulle otsa, juuksed veidi räsitud pikast tööpäevast ning annab katkendlikul ent järjepideva jutuga konkreetset infot. Mis siiski meie jaoks kohati väga konkreetne ei ole, sest tema inglise dialekt kipub aegajalt liiga itaalia-päraseks tagasi pöörduma.
Portfoolio; pidev ootamine, kuni ta teistega ikka ja jälle omad jutud ära räägib; uued õppejõud, juhised, kaardid. 19ndal on minu kateedris töötoa algus. 26ndal alles üldkoosolek. Ja mingi hetk ma isegi põdesin, et oleksin võinud ju varem kohale jõuda. How weird is that?!
Kiiret ju pole!
Tere tulemast Itaaliasse.
No comments:
Post a Comment