Ma siin ikka kokkan. On meil ju köök, toidupoed ja kaks kätt. Mingil määral ka hallollust.
Täna ma leiutasin, kuidas saab teha kõige kõige kiiremini maailmas juustukastet.
Retsept:
-1 viil tavalist valmispakendatud "hamburgeri" sulajuustu
-soe toit
Valmistamine:
- pane äsjavalminud toit taldrikule (mina tegin taas juurikaid ja köögikaid: keetsin ühes potis porgandid, sibulad, brokkoli, konservmaisi ja -herned)
ning aseta juustuviil pele.
Bon appetita!
*****
Ehk et Itaalia köögist lähtudes mina Itaalia köögist lähtuda ei saa.
Kohalikud on harjunud sööma pea iga päev umbes ühe korra vähemalt pastat. Aga mina pole. Seda saab küll igat maitsvat moodi valmistada, kuid ma lihtsalt pole harjunud nii palju nisutooteid sööma. Ka ei söö ma ju näiteks igapäevaselt saia. Ikka leib on see, mis toidab. Mitte et mul midagi saia vastu oleks, kuid toiteväärtus kaalub leiva üle. Kaloriväärtus ehk mitte. Kuid see pole ju ka nii primaarne ;)
Novot, ja kuna ma siin nagunii heledat 5-teraviljasepikut tarbin ja aegajalt toidu juurde ka kastet, siis sellega mu jahutooted võikski piirduda. Kui Itaalia vaim peale tuleb (kindlasti saab see juhtuma eriti mu Erasmuslase-põlve lõpus, sest makaronid, olgem ausad, lihtsalt on kõige odavamad), siis ikka pistan spagetid potti ja vaaritan punase kastme peale.
Aga muidu tuleb ise midagi kokku keeta.
Restos söömas käia ei ole ikka üldse hea variant. Ja Aperatiivosid kogu aeg teha ka mitte. Kord nädalas Old Fashion oma tasuta buffeega (ma ikka kirjutasin kunagi sellest tudengi helgest kolmapäevast, kui ühes klubis saab kolmapäeva õhtuti tasuta söömas käia) suudab rahuldada enamvähem ka lihavajaduse. Seal on enamasti kanatiivakesed ja vahel lihapallikesed.
Poes on valmistoiduks üldjuhul lasanjed, pitsad, võileivad (kolmnurksed, need plastkust pakendis). Hmm... mis veel.. kalapulgad jms paneeritud tooted. Üldiselt selliseid sooja toidu lette pole, nagu Eesti suuremates toidumarketites me neid nägema oleme harjunud. Ja ka selliseid valmiseined pole, mida Eestis ikka riiulite kaupa saab: pakendatud toidud, mille lihtsa liigutusega mikrokasse visates kiiresti söömisvalmis saab.
Mida on siin suuremates toidupoodides?
Muuseas, olen lisand ka kommentaarid hindade koha. Aga NB- p õ h i m õ t t e l i s e l t ei ole mitte ükski toiduaine üle jõu käivalt kallis. Kuid kui see "ostukorviks" kokku panna või kui võrrelda Eestis müüdavaga, siis saab täheldada hinnavahet (olgu see olematu, väike või suur). Nt kodujuust- paki eest 20 eeku anda ju iseenesest ei ole väga hull. Kui peaksin selle ostma, siis ei anna ma sellega kõike oma mammonat ära.
Kuid
kuna see pakk on poole väiksem, kui kõige keskmisem "Tere" või "Mumuu" ning on nendest veel neljandiku võrra kallim, siis antud toote hind on suhtesse pannes "oioioioi kui kallis".
Nii, ülevaade siin:
- Värsked puu-, köögi- ja juurviljad. Erinevatest "maltsadest" kokkusegatud rohelised salatid kilepakendites.
Ahhaa! Enne mõtlesin, et kuidas itaallased kookospähklid katki saavad- vastu põrandat ei raatsi taguda, sest siin kahhelkividest ja plaatidest põrandad reeglina. Et vastu seda üks paras pähkel visata võib lõppeda üsna kurvalt, põranda jaoks.
Probleem on lahendatud sellega, et tavalisest poest sa kookospähklit ei saagi. Vot tak!
- Juustu, palju erinevaid, igas asendis ja pakendis. Igas hinnas. Klassikalist määrdejuustu pole. On mõned üksikud sarnased saiakatted.
- Pastatooteid, igas suuruses, kõikvõimalike kujudega, isegi värvide variatsioon on nii suur, et aegajalt paneb ikka kahtlema, et kas tegu on enam pastatootega või mitte. Mida praktiliselt üldse ei ole- kodujuust!
Minu arvestatava suurusega "kodupoes" on ainult üks sort kodusjuustu. :(
- Liha. Lihaletid pole lõputud, ent siiski on valik üsna lai. Siiski pole üldjuhul lihaga muud ette võetud, kui et erinevad osad erinevate koguste kaupa kile alla pandud ning juba hind peale kleebitud. Ei ole šašlõkke, ei maneeritud- paneeritud- eelküpsetatud- immutatud- kastmestatud :P- maitsestatud- jms liha. Kui ehk, siis võib-olla spetspoodides. Kuid nii palju, kui mina olen erinevates poodides ja karnides ringi surfanud, siis natuke erilisemal moel eelvalmistatud liha siin vabalt pakkumisel ei ole. Ahjaa, päris palju pakutakse tooreid valmis vormitud kotlette.
Ja kanaliha erinevates vormides.
On veel ka vorstid, singid, viinerid. Vorsid-singid on tavaliselt toorest lihast, üliõhukeste viiludega, ülikergetes pakendites, ülikallid. Odavaim hind, mida leiab harva- 150 EEK/kg.
- Kala, eelkõige toorest. Igasuguseid molluskeid on. Pakendatud vaid lõhe; suitsetaud kala saab vaid mõne liigi kaupa.
- Maitseained, s.j majoneesi ja tomatipasta erinevad versioonid. Õlid.
- Veini. Palju ja igas hinnas.
- Kohvi, üsna väike valik teed (tavaliselt kummeli või must tee. Muidugi ka teisi, kuid vaid paari sordi jagu).
- Kondiitritooted: saiad- erinevates suurustes, kujudes ja itaaliapäraste nimedega- need ju siin rahvusliku köögi üks nurgakive. Harjumatult palju on kuivatatud saiaviile, soolaseid vähemaitsestatud kreekereid (1 kg/ ca 1,2 EUR), kõrsiku- ja parankalaadseid tooteid. Palju on croissant'e ning täidetud (ja ka mittetäidetud) saiakesi jne jne jne.
- Küpsised ning muud sarnased ampsud. Võrdne lihatoodete valikuga (kui isegi mitte rohkem). Ehk et küpsiste kohta väga palju!
- Konserveeritud toiduained: seened, maisid, oliivid, herned, oad jms. Päris palju tarbitakse konserveeritud kala. Ma isegi ostsin seda. Pole selline, nagu "räim tomatis", vaid konserv täis maitsvat kalaliha, mittesöödavate kalaproduktideta!
- Teraviljad (riis, tang, mais jms, mille päritolu või olemust ma ei ole suutnud tuvastada. Tegelikult on valik suhteliselt väike.
JA TATART EI OLE MA VEEL NÄINUD!!!! ;(
- Kuivained (cus-cus, tärklised jms). Peale tavalise jahu on veel maisijah ja metspähklijahu- kes ütleb mulle, mida ma saan teha sarapuupähkli jahust?!
- Piimatooted- eelkõige jogurtid. Siis veel pannad (hapukoore ja köögikoore ristand) ning "tervise" jogurtijoogid.
- Sügavkülmast leiab krevette jm kalapalasid, köögivilja, jäätist (nii plastkarpides kui ka tavalised pulga- ja vahvlitopsijäätised ning muud sarnased tooted mitmekaupa ühes pakendis.
- Maiustusi- aga küpsiseletiga ei anna võrrelda. Šokolaadikomme on eriti vähe, šokolaadi valik ise ka suhteliselt tagasihoidlik- mõned tuntud brändid ja paar kohalikku ning odavat toodet. Kummi- ning suhkrukommid. Ning lett läheb juba jälle üle šokolaadiga täidetud või kaetud keekside ja küpsiste peale.
Hmm... enamvähem sai vist tiir peale.
Muidugi on ka kodutarbeid ja hügieenivahendeid, kuid nendes ei ole esmapilgul (mis on kestnud üle kuu aja) midagi märkimisväärset rääkida.
No comments:
Post a Comment