Kolmekesi.

She came to me and sayd: "You are very creative".

Meil on toas veel üks üüriline. Kolmekesi selles samas toas. Ahjaa... võiks ju mingi hetk teha pilte praegusest toredast korterist...

Valikud olid:
1) 30ne aastane naine, advokaat, Itaallane, lõuna poolt.
2) 22ne aastane Katoliku Ülikooli (või kuidas see täpselt ongi) Itaalia kultuuri ja kirjanuduse tudeng, BuDAPESTIST.

Teine valik kaalus igati üle.
Ta on tore, üsna vaikne, rahulik, viisakas, ehk liigagi- vabandab kogu aeg. Isegi selle pärast, et tahab kogu aeg itaalia keeles rääkima hakata. Siin elades on ta lihtsalt inglise keele unustanud. Siiki- mina peaks vabandama, et ikka veel ei kanguta minust kohaliku sõnavaraga lauseid välja. No ei noh! Igatahes, numpsik neiu!

Aa, ja päeval käisin linnast väljas, suures sporditarvete keskuses (sellest hiljem- on, millest rääkida!). Tagasitulles ootasin bussi, millega üle linna piiri tagasi tulla. Aega oli, võtsin oma tillukese scetchika välja. Kui bussis pärast pileti läbilöömist kohale istusin, tuli mu juurde üks vanahärra. Ta ütles, et ma joonistasin nii huvitavalt. Ja et tal on lapselaps Torinos, kes ka seal kunsti õpib.
Ta käis IKEA keskuses plaate ja riidepuid toomas.


Aga ok, ma siin koostan moodbooke'e ja teen kanganäidiseid edasi.

Buoana notte!